Mis vahe on survevalu kõrge mooduli ja kõrge kõvaduse vahel?
Pritsevormimise oskusteave: temperatuuri reguleerimine survevalu korral:
1. Tünni temperatuur: temperatuur, mida tuleb survevaluprotsessi ajal kontrollida, hõlmab tünni temperatuuri, düüsi temperatuuri ja vormi temperatuuri. Esimese kahe läbimise temperatuur mõjutab peamiselt plasti plastifitseerimist ja aktiivsust, viimane temperatuur aga peamiselt plasti aktiivsust ja jahtumist. Igal plastiliigil on erinev aktiivsustemperatuur, ühtlane plastik, allika või klassi erinevuse tõttu, selle aktiivsustemperatuur ja diferentseerumistemperatuur on erinevad, selle põhjuseks on tasakaalu molekulmassi ja molekulmassi dispersiooni erinevus, plasti plastifitseerimisprotsess. Erineva näite sissepritsemasina plastik on samuti erinev, seega ei ole valitud tünni temperatuur sarnane.
2. Düüsi temperatuur: Düüsi temperatuur on tavaliselt veidi madalam kui tünni kõrgeim temperatuur, et vältida "süljevoolu nähtust", mis võib ilmneda otseotsas. Düüsi temperatuur ei tohiks olla liiga madal, vastasel juhul põhjustab see sulatise varast tardumist ja blokeerib düüsi või mõjutab valmistoote tõhusust, kuna varajane komplekt süstitakse vormiõõnde.
3. Vormi temperatuur: vormi temperatuur mõjutab suuresti valmistoote konnotatsiooni, tõhusust ja näilist kvaliteeti. Vormi temperatuuri vastupidavus sõltub plasti kristallilisuse olemasolust või puudumisest, valmistoote suurusest ja paigutusest, tõhususe nõuetest ja muudest protsessitingimustest (sulamistemperatuur, sissepritse kiirus ja rõhk, vormimistsükkel jne). ).
Mis vahe on survevalu kõrge mooduli ja kõrge kõvaduse vahel?
Elastsusmoodul on füüsikaline suurus, mis kujutab tahkete materjalide vastupidavust deformatsioonile. See hõlmab elastset ja plastilist deformatsiooni.
Teisisõnu on kõrge mooduliga andmed "jäigad". Seda pole lihtne väänata või pole kerge venitada.
Madala mooduliga materjal, mida on lihtne painutada või venitada. See jaguneb kaheks tingimuseks, eeldades, et tegemist on lihtsa elastse deformatsiooniga, kuid mitte plastilise deformatsiooniga, mida üldiselt tuntakse kui "hea elastsus". Kui eeldada lihtsat plastilist deformatsiooni, peetakse seda üldiselt "pehmeks".
Hea jäikusega materjali ei ole kerge painutada ja deformeerida ning üldiselt tundub, et seda on raske olla. Mitte päris. Sest on veel üks tugevuse küsimus.
Kõrge mooduli andmed, mitte tingimata kõrge tugevus. Natuke rabedusandmeid, võib olla ka kõrge moodul. Väga väikese jõu piires on pinge-deformatsiooni kõver järsk. Aga kui jõud on veidi suurem, siis see kohe praguneb ja kuulekus ei toimu. Kas selline olukord on olemas? Metafoor on klaas, kristallide suhkur ja kampol. Moodul on ilmselt suhteliselt kõrge, aga tugevus väga madal. Kõvadus ei ole kõrge.
Ja vastupidi, madala mooduliga andmetel võib olla ka kõrge tugevus. Seda on väga lihtne venitada ja deformeerida ning seda saab väga väikese jõuga venitada väga pikaks. Kuid see lihtsalt ei pragune või ei tekita kuulekust.
Kuid "kõrge moodul" ja "madal moodul" on ka siin suhtelised. Raske on omada madalat suure tugevusmoodulit ja suhteliselt harva on terastraadi tugevust, mida saab kergesti venitada nagu kummi.
Kõvadus seevastu on "võime vajutada või jagada teatud tüüpi andmeid muudeks materjalideks". Kui tahad ülejäänud infot sisse pressida, peab sul alguses olema kõrgem kuulekus. Kui see on kahjustatud või plastiliselt deformeerunud, surutakse see ülejäänud materjali sisse, mis tähendab, et kõvadus on madal.
Seega, kui arvestada ainuüksi mooduli ja kõvaduse küsimust, ei ole see minu arvates väga vastav. Täpsemalt on see tõenäoliselt tugevus ja kõvadus. Kuigi tugevuse ja kõvaduse vahel ei pruugi olla lineaarset vastavust, on kindel üldine suundumus.
Mis puutub moodulisse, siis see on väga hea vastavus ebamäärase määrangu ja kõvaduse vahel.
